Lipupäevad

Lipupäevad on eesti inimestele oluliste sündmuste tähistamiseks ning on meie ühiste väärtuste hoidja.

Eellugu

Kui küsida, mis on kõige eestlaslikum toit, siis oleks vastus rukkileib. Sõna “leib” on eestlase jaoks sedavõrd oluline, et aja jooksul on sõnast saanud nii toidu kui ka elatuse võrdkuju. Musta leiva saatus on olnud tihedalt seotud meie viljapõldude kauneima isendi – rukkilillega. Rahvuslille sinine õis saadab rukki küpsemist, ehib kodu ja kodumaad. Eesti kodu ülim kaunistus on sinimustva lge lipp. Tähistamaks olulisi pidepunkte meie rahvuse loos, on välja kujunenud lipupäevad. Riigikantselei kirjutab lipupäevade kohta järgmist: “Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.”

Lipupäevad 2024

Vajuta ruudule ja vaata lähemalt.
3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
30. jaanuar Eesti kirjanduse päev
2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14. märts Emakeelepäev
23. aprill Veteranipäev
9. mai Euroopa päev
12. mai Mai teine pühapäev – emadepäev
1. juuni Lastekaitsepäev
4. juuni Eesti lipu päev
9. juuni Euroopa Parlamendi valimise päev
14. juuni Leinapäev (lipp heisatakse leina­lipuna)
23. juuni Võidupüha
24. juuni Jaanipäev
20. august Taas­iseseisvumis­päev
1. september Teadmistepäev
8. september Septembri teine pühapäev - vana­vanemate­päev
19. oktoober Oktoobri kolmas laupäev – hõimupäev
10. november Novembri teine pühapäev –
isadepäev

Kuidas heisata lipp?

Heiska lipp päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00.
Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.
Langeta lipp päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. Pane tähele: jaaniööl sinimustvalget lippu ei langetata.
Pea meeles, et leinapäeval heisatakse lipp poolde masti!

Lipupäeva
tähista musta
leivaga!

Piret Köster Vjatšeslav Rajevski Jane Pang Allar Paluvee Benjamin Mätlik