Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
24. veebruar on meie riigi sünnipäev. Sel päeval, 1918. aastal, avaldati Tallinnas ‘Manifest
kõigile Eestimaa rahvastele’, mis deklareeris sõltumatu ja demokraatliku Eesti Vabariigi
sündi.
24. veebruar on meie riigi sünnipäev. Sel päeval, 1918. aastal, avaldati Tallinnas ‘Manifest
kõigile Eestimaa rahvastele’, mis deklareeris sõltumatu ja demokraatliku Eesti Vabariigi
sündi.
Kui küsida, mis on kõige eestlaslikum toit, siis oleks vastus rukkileib. Sõna “leib” on eestlase jaoks sedavõrd oluline, et aja jooksul on sõnast saanud nii toidu kui ka elatuse võrdkuju. Musta leiva saatus on olnud tihedalt seotud meie viljapõldude kauneima isendi – rukkilillega. Rahvuslille sinine õis saadab rukki küpsemist, ehib kodu ja kodumaad. Eesti kodu ülim kaunistus on sinimustva lge lipp. Tähistamaks olulisi pidepunkte meie rahvuse loos, on välja kujunenud lipupäevad. Riigikantselei kirjutab lipupäevade kohta järgmist: “Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.”
Heiska lipp päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00.
Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.
Langeta lipp päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. Pane tähele: jaaniööl sinimustvalget lippu ei langetata.
