Filmiideid peas veeratades on sul kindlasti ettekujutlus, millises žanris sa seda teha tahaksid. Filme jaotatakse žanriteks vastavalt sellele, millest film räägib.

Traditsioonilist näitlejatega filmi saab teha nii tervikliku videona kui ka kaader kaadri haaval pildistatut kokku liites, mis annab tulemuseks animeeritud video ja võimaldab luua eriefekte (nt pildistades järjest edasi liikuvat ja üles hüppavat inimest saab luua efekti, et ta lendab).

Kuna filmi tehes kulub ideid nagu leiba, siis toongi sulle siia väikese ülevaate sellest, milliseid žanre on olemas ja millest nad räägivad.

Esmalt räägime tummistest dokumentaalfilmidest.

• Dokumentaalfilm tutvustab midagi mis päriselt on juhtunud, näiteks sinu koolipäeva või bändiproovi.
• Muusikafilmis kõlab lisaks tavalisele jutule ja filmikeelele ka palju laulu, muusikat ja tantsu.
• Propagandafilm esitab jõuliselt oma ideed, olgu selleks porgandid igas päevas või rohkem rattasõitu.

Animafilm ehk multifilm tähendab seda, et elututele asjadele või piltidele antakakse hing ja need hakkavad elama. Tööprotsess on pikem kui tavalisel videol, sest iga tegelaskuju tuleb liikumise saavutamiseks pidevalt veidihaaval liigutada ja kogu protsess järjepidevalt üles pildistada ning lõpuks kõik kaadrid filmiks kokku liita, et tekiks illusioon pidevast liikumisest.

Animatsiooni loomiseks on väga palju erinevaid tehnilisi võimalusi. Võid voolida kujusid plastiliinist, lõigata neid paberist, joonistada väikeste erinevustega pilte paberiploki lehtedele, teha varjuteatrit jne.

• Joonisfilmis joonistatakse iga kaader eraldi väikese erinevusega paberile või arvutiprogrammi.
• Nukufilmi tehakse stiilis liigutamine-stopp-võte-liigutamine-stopp-võte-… Nii hakkavad kõik mänguasjad elama.
• Lamenukufilmis on nukud näiteks paberist välja lõigatud
• Piksellatsioonis animeeritakse inimesed, lavastades nende seiklusi ja neid järjest pildistades. Näiteks võib pildistada ülalt põrandal olevaid inimesi, kelle seiklus toimub tänu ümbritsevatele asjadele. Näiteks sinisest linast saab meri, millel kõndida või millesse sukelduda ja näkineiuna paberkaladega tutvust teha.

Kui tahad teha aga mängufilmi, siis siin on mõned näited žanritest.

• Draamas saad näitata tugevaid tundeid ja tõsist konflikti.
• Komöödiafilmis naeruta vaatajat veidrate tegelaste jaburate juhtumiste või jutuga.
• Krimifilmis päästa välja sisemine pahalane või hoopis detektiiv, kes kriminaalset juhtumit lahendab.
• Märulis ehk action-filmis toimub väga intensiivne tegevus, kus võitlevad head ja pahad, tehakse palju trikivõtteid.
• Põnevusfilm peab vaatajates tekitama põnevust üllatavate pöörete ja närvikõdiga. Peategelane pääseb võimatutest olukordadest ja tema elu võib ka ohtu sattuda.
• Road movie on teekonnast pajatav film, olgu selleks käik poodi jäätist ostma või seikus ühest linnast teise minemisel.
• Seiklusfilm pakatab põnevatest situatsioonidest ja seiklustest, reisidest, vallutustest ning on romantilise stiili ja paljude looduskaadritega.
• Tummfilmis kasuta sõnade asemel žeste ja miimikat ning vahetiitritega. Vanasti olid kõik filmid tummfilmid, millele taustamuusikat tegi kinosaalis klaverimängija.
• Ulmefilmis vii vaataja oma fantaasiamaailma, kus ei kehti üksi päriselu reegel. Inimvõimetel ei ole piire, asju ajavad superkangelased või on tegemist hoopis veidra planeediga kauges tulevikus.
• Õudusfilmiga saad oma vaatajaid korralikult kütkestada ja hirmutada, näiteks kutsudes ellu vampiirid, koletised või zombied.

Tee endale üks tõsine võileib ja mõtle hoolega, millises žanris su film vaatajat paeluma hakkab!

 

 

Postituse autor: Vambo Viljapea